Iceland

jaanuar 06, 2018

Iceland

Nüüdseks on meie reisist möödas piisavalt palju aega, et viimane aeg oleks ka jutustada, kus ja mis me tegime.
Alustades algusest. Reis algas 6. detsembril ning teekond algas Tallinnast, kulges Viljandi, sealt Riia lennujaama ja 5h Islandile. Kohal me olimegi!

Esimene päev algas meil varakult, kuna pidime arvestama, et Islandil valget aega on väga vähe, siis varakult teele, et palju näha. Esimene peatus oli järve ääres, mis ilmselt mingit nime ei kandnud ja võis olla pigem mingi lomp, kuid see oli väga ilus ja vääris peatust.
Tegelik suund, kuhu tahtsime jõuda oli Pingvellir National Park, mis oli esimene osa Golden Circleist.
Pingvellir National Park ise on üks olulisemaid kohti, mida külastada. Park näitab turistile Islandi maastiku, ajalugu ning ka kultuuriäärtusi. Vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade päikesetõusule ning liikudes edasi, saab suunduda matkarajale, kust saab näha ja katsuda kalju seinu ning kõndida orguses. Vaatepilt on igatahes võimas ja väärt minemist. Turistil tasub meelespidada, et seal maksab parkimine 500ISK, mis on umbes 4€.
Islandi kindel hitt on pehmed-karvased hobused. Neid on igal pool ja palju ning nad on sõbralikud kõigi suhtes. Paitasime neid tükk aega ja kaamerat nähes muutuvad fotogeeniliseks.
Kui mainida Islandi, siis seostub see kindlasti geisrite ja vulkaanidega. Teine Golden Circle osa ongi Haukadalur orus asuv geiser. Kogu ala on väiksemaid ja suuremaid geisreid täis ning võib otse öelda, et terve ala haiseb nagu muna, esialgu pole kindlasti meeldiv, aga sellega harjub ruttu. Geiser ise purskas iga natukese aja tagant ning kuskil 15-20m kõrgusele. Parkimise ega vaatamise eest seal raha veel ei küsitud, kuid oli näha, et sinna ehitati hotelli, siis ilmselt üsnapea see muutub.
Viimane Golden Circle osa oli Gullfoss. Kõige tuntum kosk ilmselt, just selle poolest, et tal on nagu kaks "astet". Esimene langus on 11m ning teine on 21m. Meie kahjuks kogu tema ilu ja võimsust ei näinud, sest palju oli kinni jäätunud, kuid vaatamata sellele oli siiski võimas näha tema suurust.

Pingvellir National Park

Geiser

Gullfoss

Matkasellid

Järgmine hommik oli vaja meil kiiremas korras tankima minna, sest ees ootas kõige pikem päev, ja meie kui turistid avastasime, et tankuril on võimalus "full tank" valida, nii me siis rõõmsalt panime paagi täis teadmata, et "full tank" ei tohi mitte kunagi valida, sest siis võid peagi avastada, et su kaardilon -230€, mis küll tuleb mingi aja pärast tagasi, kuid tüütu ikka.
Fjaðrárgljúfur oli meie kõige kaugem punk kuhu tol päeval sõitsime. Tegu on kanjoniga mis on 100m sügav ja 2km pikk. Kanjoni all voolab jõgi, kuid taaskord, palju oli külmunud ning kogu ilu me ei näinud, kuid ega vahet pole,kas talv või suvi, kaunis on aastaringselt seal. Koht ise on tekkinud umbes 9000 aastat tagasi.
Reynisdrangar meie mõistes Black Sand Beach, mis siis tegelikult on basaldi kivimist moodustunud "liiv". Rand peetakse Islandi kõige ohtlikumaks, sest seal on Atlandi ookeanist tulevad tugevad ja salakavalad lained, mis just seal rannas murduvad. Öeldakse, et merele ei tohi seal kunagi selga keerata. Koht ise oli meeletult ilus ja vaatamata sellele, et seal oli palju turiste, siis me kõik hajusime seal ära ja sai rahus mere kohinaid kuulata.
Solheimasandur Plane Wreck aastal 1973 oli USA sõjalennuk tegema hädamaandumise, kus kõik pardal olijad jäid ellu. Tänaseks on lennukivrakk randa alles jäetud ning sellest on saanud suur tõmbenumber. Sinna saamine on umbes 1h pikkune jalutamine parklast. Lennukini läheb sirge ja lage tee, seega ei paistnud sellel teekonnal ei lõppu ega ka mitte algust. Kuid kohale jõudes tervitas meid imeilus päikeseloojang ja vrakk. mille kõrval oli isegi. et veidi kõhe olla.
Kui selle päeva kõik kohad olid käidud, siis tegelt olime surmväsinud ja ei suutnud mõelda muud, kui söömisest ja pikutamisest.

Päev oli nii varajane alles, et päike hakkas tõusma ning ka kuu oli veel taevas. Turist ei maga!

Black Sand Beach

Tee, mis viib lennukini.

Meie reisike hakkas lõppema, siis pakkisime oma kodinad kokku ja võtsime suuna taaskord Reykjaviki poole, kuid tee peale jäi veel üks koht, mida soovisime külastada Reykjadalur, kus on mägede vahel kuuma veega jõgi ning palju mudamülkaid, mis keevad. Selleks, et sinna jõkke lõpuks lebotama minna või nagu kohalikud ütlevad, vanni võtta, siis peab eelnevalt matkama sinna natukene üle 3km, see pole lihtsalt mööda sirget kõndimine, vaid mägedes, kus sellel hetkel, kui me seal kõndisime, väääääga libe. Ekstreemsust jätkus. Matka jooksul kohtasime meeldivaid turiste, kellega jutustasime ning isegi eestlasi nägime ja teretasime. Meie õnneks polnud seal palju inimesi. Kui sinna kuuma jõe juurde hakkasime jõudma, siis oli meeletu väävli hais, et ninal hakkas veidi valus, aga see kuulus asja juurde. Vesi oli kuskil 30 kraadi nii et igati korralik kosutav vann keset mägesid.

Meie armas majake, kus külmus külm vesi ära ja pidime leppima ainult tulikuuma veega. Kahju, et Eestis sellist luksust pole, et soe vesi ei saa kraanist kunagi otsa.

Reykjadaluri matka teekond

Kohal!

Viimasel päeval tegime pealinnas oma aega parajaks. Külastasime turgu, kus oli kraami raamatutest kuni Hiina pudipadini, selline ehtne turg. Käisime linna peal niisama ringi, aga kuna nälg hakkas silmanägemist ära võtma, siis läksime ühte juhuslikku pubisse, kus juhtumisi käis ekraanidel jalka ja veel suurem oli üllatus, kui Liverpool mängis ja Klavan oli väljakul. Nägime ehtsate islandlaste jalka armastuse ka ära, kui Liverpool lõi värava ja kõik karjusid ja rõõmustasid. Väga äge!